Õhksoojuspumba elektrikulu ja kasutegur

Soojuspumbad on alternatiivsed kütteseadmed elektri-, ahi-, keskkütte jt kütteallikate kõrval.

Soojuspumpasid on kolme erinevat liiki – õhk-õhk-, õhk-vesi-, maasoojuspumbad. Õhk-õhk soojuspump kogub soojusenergia välisõhku talletunud soojusest ja suunab selle siseruumidesse. Õhk-vesi-soojuspumba tööpõhimõte on sarnane – selle puhul on soojakandjaks aga vesi. Maasoojuspump on kõigist eelnevast seadmest teistsugune – soojusenergia saadakse maasoojusest.

Kõik soojuspumbad on säästlikud kütteallikad, mis on tänu ökonoomsusele saanud paljude eestlaste eelistuseks. Töö efektiivsust ja ökonoomsust saab mõõta soojuspumba kasuteguri ja maasoojus- ning õhksoojuspumba elektrikulu kaudu.

Õhksoojuspumba elektrikulu on väga lihtne kirjeldada kui võrrelda soojuspumba tööks kuluvat energiakogust mõne teise kütteallika energiakuluga. Kui võtta elektrilised kütteseadmed, siis kulutab kaasaegne õhksoojuspump ainuüksi kuni 70% vähem energiat sama koguse soojuse tootmiseks. Seega on õhksoojuspumba elektriarve mitmeid kordi väiksem kui elektriküttel põhinev elamu.

Soojuspumba elektrikulu on erinevate soojuspumpade liikide vahel suhteliselt sarnane. Kui need aga reastada säästlikkuse alusel, siis kõige vähem energiat kulutab maasoojuspump, seejärel õhk-vesi- ja siis õhk-õhk-soojuspump.

Elektrikulu sõltub eelkõige hoone suurusest, planeeringust, soojustusest jms näitajatest. Kvaliteetsed ja soodsad õhksoojuspumbad, õhk-vesi-soojuspumbad ja maasoojuspumbad leiad KliimaMarketist.

Soojuspumba efektiivsus ehk kasutegur

Seadme efektiivsust kirjeldatakse ja mõõdetakse näitaja COP (ehk õhksoojuspumba kasutegur) kaudu. Soojuspumba kasutegur iseloomustab lühidalt öeldes soojustegurit, mis näitab, kui palju rohkem soojusenergiat toodetakse ühe kindla energiatarbe korral. Näiteks, kui õhk-vesi-soojuspumba kasutegur on 4, siis see näitab, et seade toodab 4 korda rohkem soojusenergiat, kui ta selle tootmiseks ise kulutab. Füüsikaliselt saab seda iseloomustada niimoodi: 1kWh energia kasutamisel suudab õhk-vesi-soojuspump toota 4kWh soojusenergiat.

Keskmine soojuspumba kasutegur jääb vahemikku 3,0-5,0. Sobiva efektiivsusega soojuspumba valimiseks tuleb konsulteerida edasimüüjaga.

Soojuspumbade ostmine tõusuteel

Viimased Euroopa Soojuspumba Assotsiatsiooni (EHPA) avaldatud andmed näitasid, et 2015. aastal kasvas Euroopa soojuspumpade turg 10 protsenti, viies rekordilise 880 179 müüdud üksuseni aastas, säästes 24 megatonni süsihappegaasi emissioone ja viies 47 103 uue täiskoormusega töökoha loomiseni.

Euroopa soojuspumba turu kasvu juhib peamiselt õhksoojuspumpade segment — taastuv tehnoloogia, mis saab EPHA sõnul Euroopa ja rahvuslikus statistikas üha suuremat tähelepanu. Geograafiliselt esines kõige suurem müükide kasv Vahemeremaades Hispaanias (+15%), Itaalias (+20%) ja Prantsusmaal (+8%).

“Need numbrid võivad nendes riikides veelgi suureneda, kui Euroopa Liidu tasemel rakendataks asjakohast taastuva jahutuse raamistikku,” kommenteeris Pascal Westring, EHPA statistikaekspert. Selle küsimisega tegeleb sel aastal kütte ja jahutamise strateegia ja taastuvenergia direktiivi läbivaatamise raames Komisjon.

Tehnoloogianeutraalsus on vale vastus

EHPA märgib müügipotentsiaali vaadates, et kui Euroopa turud jõuaksid samale küpsustasemele nagu Rootsigi, kasvaks Euroopas soojuspumpade hulk 60 miljoni ühikuni, mis oleks piisav, et asendada praegune kütmiseks kasutatav Venemaalt imporditav gaas.

EHPA peasekretäri Thomas Nowaki sõnul on Euroopas huvi soojuspumpade tehnoloogia järele tõusuteel. Ta teatas, et üha suurem hulk eksperte jõuab järeldusele, et küttesektoris süsinikgaaside hulga vähendamine on ilma soojuspumpadeta võimatu ning ka tsiviilelanikud hakkavad seda tehnoloogiat kasutama. “Hetkel soovivad Euroopa Liidu poliitikud jääda tehnoloogianeutraalseteks. Nad peaksid looma selle asemel raamtingimusi, mis soodustaksid kõige efektiivsemaid ja paremini toimivaid tehnoloogiaid,” ütles ta.

“Soojuspumbad sobivad ideaalselt paindlikusse Euroopa Liitu. Need on sillaks elektri- ja soojussektori vahel, kütte ja jahutuse vahel. Neid saab kombineerida elamukütte, rajoonikütte, koostootmise ja teiste taastuvenergia lahenduste jaoks,” lisas Nowak.

EHPA esindab suuremat osa Euroopa soojuspumpade tööstusest. Sinna kuulub hetkel 119 liiget kõikidest tööstusketi osadest: soojuspumpade ja selle komponentide tootjad, uuringuinstituudid, ülikoolid, testimislaborid ja energiaagentuurid.

Artikli aitas tõlkida Bestair.