Paigaldame antiigi sisustuses õigesti

Antiik on alati aktuaalne, see on väljaspool aega ja moodi. Vanavara annab ruumile soliidse, luksusliku välimuse ja esitlevad omanikku, kui laitmatu maitsega inimest.

Kõiges peab aga piiri pidama. Ühest või kahest antiikesemest kaasaegse ruumi sisustuses piisab. Sellisel viisil mõjuvad need harmooniliselt ja vajalikult. Täielikku antiiki ei tasu taga ajada, sel juhul mõjub tuba juba rohkem muuseumina ning huvitavad esemed lihtsalt kaovad sarnase mööbli rohkusesse ära.

Mis on antiik

Mööblit loetakse antiikseks, kui:

  • Vanust on rohkem kui 100 aastat;
  • Kuulub rariteetsete (haruldaste) eksemplaride hulka;
  • Samasugust valmistada on piisavalt keeruline või lausa võimatu;
  • Seostatakse kindla ajastu, sündmustega, peegeldab erksalt mingi aja moodi;
  • On kõrge kunstilise väärtusega;
  • Ei ole masstootmises olnud;
  • On valmistatud väärtuslikest materjalidest.

Seega – vaesest talust pärit kasepink, isegi kui see on säilinud tänapäevani, ei kuulu antiikmööbli hulka. Antiikseks loetakse varakate majade-mõisate esemeid, mille valmistamisse suhtusid meistrid väga vastutustundlikult, ning tegid käsitsi tõelisi meistriteoseid. Taolised antiikesemed mõjuvad väga efektselt ka aegade möödudes.

Kuidas antiikmööblit sisustuses õigesti paigutada

vanavaraMeie stamptoodete sajandil näeb antiikkäsitöö välja eriti peen ning lisab ruumile unikaalsust. Kuidas aga teha nii, et selline mööbel lisaks sisustusele vürtsi ja sobituks ideaalselt kontseptsiooni?

Kombineerimist ei ole nüüd juba praktiliselt keelatud. Veel hiljuti arvati, et antiik ei pea olema vahetus läheduses tehniliste uuendustega ja esemetega, mis vastavad viimase moe tendidele. Eklektika võidab aga aktiivselt positsioone ning disainerid ühendavad nüüd sisustuses julgelt erinevate ajastute esemeid.

Kõige sagedamini kasutatakse kaasaegsete eluruumide sisustamisel antiikseid peegleid ja pilte, raame, kellasid. Liidritena esinevad toolid ja lauad, natuke harvem kummutid, sekretärid ja tualettlauad.

Vastavalt klassikalistele vaadetele on parimateks naabriteks antiigile muusikariistad, kamin või neutraalse disaini ja värvilahendusega pehme mööbel. Näiteks haruldane bankeet klaveri juures või graatsiline teelaud diivani kõrval.

Kaasaegseid traditsioone järgides võib antiikmööbli ühendada lausa ka moodsate ekstravagantsete esemetega. Nii moodustab massiivne antiiklaud suurepärase tandemi nahast tugitooliga kabinetis, elegantse keerdjaladega laua äärde võib sobitada stiilsed terasvõrestikuga toolid, ning elegantse tualettlaua ees näeb suurepäraselt välja läbipaistev tool.

Antiik võib elavdada igasuguse, isegi kõige algupäratuma sisustuse, lisades sellele intriigi ja luksust. Ei maksa aga unustada, et nende esemete vanus on juba auväärne, seega tuleb neid eriliselt kohelda. Hoolitsege oma antiigi eest korralikult ja püüdke lastele selgitada, et tegemist ei ole lihtsalt mööbliga, vaid osaga ajaloost.